madratsi-valimine-koju

Mõtted madratsi valimisest

Ükski tarbeese pole igavene ning iga 5 – 10 aasta tagant tasub ette võtta ka madratsi vahetus. Et ärgates oleks rõõmus, värske ja puhanud tunne, peab magamisase pakkuma öö jooksul kehale võimalikult head tuge. Ebasobivast materjalist, liiga pehme või hoopiski kõva madrats võib põhjustada unetuid öid ja ka seljavalu.

Sügav ja kosutav uni on hea enesetunde ja elukvaliteedi aluseks. Halvasti magades oleme unised ka järgneval päeval.

Missugused on erinevat tüüpi madratsitest võiksid just teie eelistustega sobida? Soovitusi madratsi valimiseks jagas Kaup24.ee e-pood.

 

Erinevat tüüpi madratsid

Uut madratsit valima hakates võib valik silme eest kirjuks võtta. Kas vedru-, lateks või hoopis keha järgi kohalduv memory foam? Uue madratsi valimisel on esimeseks sammuks eelistatud madratsitüübi väljaselgitamine. Allpool anname ülevaate peamistest valikutest ja nende plussidest/miinustest.

 

Hübriidmadrats. Hübriidmadratsid koosnevad mitmest erinevast materjalist, nagu näiteks lateksist, vahust (memory foam) või poroloonist. Erinevate materjalide kombineerimisel saab edasi anda eri materjalide plusse ning vähendada miinuseid.

Näiteks hübriidmadrats lateksist ja vahust (memory foam) – latekspind tagab õhu liikumise ja niiskuse ärajuhtimise ning hoiab mõnusat temperatuuri, samal ajal kui memory foam pakub toetust ja  võtab maha pinge keha survepunktidelt.

Hübriidmadrats on eelistatuim ja universaalseim madratsitüüp, mis sobib enamikele inimestele.

 

Lateksmadrats. Lateks on  kummipuumahlast toodetud naturaalne, painduv ja vastupidav materjal. Lateksmadrats kohaldub suurepäraselt  kehaprofiiliga ning pakub toetust seljale.

Selle suurimaks plussiks on võime tagada piisav õhuringlus ja ühtlane temperatuur. Lateksmadrats ei pruugi aga sobida inimestele, kellel tekitavad kiivid, tomatid, õunad, avokaadod, viigimarjad ja banaanid allergiat, sellisel juhul on oht ka lateksallergiale.

 

Vahtmadrats (memory foam). Memory foam on kaasaegne materjal, mis kohaldub hästi kehaga. Kui lateksmadratsid on jäigad ja sobivad pigem inimestele, kes eelistavad kõvemat magamispinda, siis niinimetatud mäluvaht pakub pilvedes magamise kogemust.

See sobib eriti hästi neile, keda kimbutavad seljavalud ning kes magavad valdavalt ühes asendis.

Sedatüüpi madratsite suurim miinus on vähene õhuvahetus ning need ei pruugi olla sobilik valik inimestele, kes armastavad magada jahedas.

 

Vedrumadrats. Vedrumadrats on kõige levinum madratsitüüp. See on igati keha järgi kohalduv, keharaskus on ühtlaselt jagatud ning mugav igas asendis magamiseks. Nii kõhuli, selili kui ka külje peal.

Vedrumadratsit valides tuleb kindlasti selgeks teha, kas vedrud asuvad taskukestes või mitte - niinimetatud pocket-vedrustusega madratsid on seejuures kvaliteetsemad ja vastupidavamad.

 

Pehme või kõva madrats?

Une kvaliteet on mõjutatud paljuski sellest, kas madrats on kõva või pehme. Siin on igal inimesel enda eelistus ja allolevat tasub võtta, kui lähtepunkti madratsi otsingute alustamiseks.

Pehme madrats sobib pigem neile, kes armastavad magada erinevates asendites ja vahetavad positsioone mitu korda öö jooksul.

Keskmise kõvadusega madratsid sobivad neile, kui samuti eelistavad veidi rohkem toetust ning samuti erinevad magamisasendeid.

Mida kõvem on madrats, seda rohkem toetab see selga, kuid liiga kõva pind võib teatud asendites magades ka vaegusi põhjustada.

Seljavaludega ärkamise üheks põhjuseks võib olla liialt pehme madrats, mis ei toeta selga piisaval määral. Sellisel juhul võib proovida kasutada ka kattemadratsit, mis pakub tugevamat ja toetavamat magamispinda.

 

Madratsi valimine magamisasendi järgi

Eelistatud magamisasend on külili. Neile, kes armastavad magada külje peal, sobivad pehmemad madratsid. Kui madrats on liiga jäik, võivad õlad ja puusad pingesse minna, pehme madrats aga võimaldab õlgadel ja puusadel madratsisse vajuda ning selgroog on piisavalt toetatud.

Selili. Selili magamiseks sobib keskmise tugevusega madrats. Liiga pehme madrats ei paku kehale tuge, liiga jäik ei lase aga selgrool kumerduda. Visake madratsile pikali ja proovige kätt alaselja alla panna - kui madratsi ja alaselja vahele jääb palju ruumi, on madrats liiga kõva, kui aga kätt vahele panna ei õnnestu, on madrats liiga pehme.

Kõhuli. Kõhuli magades on parim lahendus jäik madrats, et takistada alakeha vajumist madratsisse, vastasel juhul võib tunda ärgates alaseljavalu.

 

Madratsit valides tasub ennekõike mõelda senisele madratsile - kas see on liiga pehme või kõva? Seejärel ka enda magamisharjumustele ja nende alusel sobivatele madratsitüüpidele. Sellest lähtuvalt teate, missugusele madratsile tasuks järgmisena mõelda.